Mais ja juunis arutleti mitmete metsandusega seotud teemade üle – üraskikahjustused kuusikutes, raierahu kehtestamine ja metsanduse arengukava koostamine. Lisaks ilmus paar uudist suurematest investeeringutest metsandussektoris.
Üraskikahjustused kuusikutes, raierahu kehtestamine lindude pesitsus perioodil ja metsanduse arengukava koostamine
Metsameestele valmistab üha suuremat muret laialdaselt leviv üraskikahjustus. Sel aastal on üraskikahjud suuremad kui eelnevatel aastatel. Üraskite levikut soodustab soe ilm nii suvel kui talvel [1,2,3] ning soojast suvest tingituna võib üraskitel esinda ka kaks põlvkonda järglasi aastas. [1, 3]. Üraskite levikut aitab piirata ainult kahjusatud puude raie ja metsast ära viimine [4,1], nii näiteks algas Rakvere linnas, juba mais, hooldusraie, et vähendada kuusekooreüraski kahjusid. Lisaks Eestile on praegu laialdaselt üraskikahjud levimas kogu Euroopas. [4]
Kõige rohkem on meedias sel kevade/suvel kirgi kütnud, aga raierahu kehtestamine lindude pesitsus perioodil. Kui aprillis esitasid mitmed keskkonnaorganisatsioonid Keskkonnaministrile kirja, milles palusid kehtestada üleriigiline rairahu [6], siis nüüd esitasid oma avalduse rairahu kehtestamiseks ka turismimajandusega seotus ettevõtted [7] ja loodufotograafid, kes samuti ei ole rahul metsas toimuvaga. [8] Oma avalduse raierahu teemal tegi ka Erametsaliit, kes toonitab, et ei ole teada kui palju mõjutab just metsamajandus linde võrreldes muude inimtekkeliste mõjudega, nt: põllumajandus, sõidukid, kodukassid, kiskjad. Erametsaliit leiab, et antud teemal oleks vaja teadusuuringuid, sest mitte üheski ümberkaudses riigis ei ole lindude pesitsusajal raierahu kehtestatud ning loodab, et metsanduse teemaline debatt muutub rohkem argumenteeritumaks ja teaduspõhisemaks kui see on praegu. [9] Erametsa Liidu juht on arvamusel, et ainult raierahu kehtestamine ei päästa linde ega lahenda teisi keskkonnateemalisi probleeme. [10]
Lisaks arutelule raierahu teemadel on praegu koostamisel metsanduse arengukava, kus kõik töörühmad on praeguseks esitanud oma ettepanekud probleemide lahendamiseks. Kuid siiski esines probleeme, mille lahenduse osas jäädi eriarvamustele. Näiteks ei jõutud ühisele arusaamisele asjaolus, kas kliimamuutuste leevendamiseks on vaja metsa intensiivselt majandada või tuleks hoopis raiemahtu vähendada.[11] Erametsa Liidu juhile tundub, et praegu tehtav arengukava on pigem taandaarengukava, sest puudub nägemus kuidas metsade majandamist paremaks muuta. Puudub nägemus, kuidas metsad kliimamuutustele vastu peavad. [10]
Investeeringud metsandussektoris
Kevadel toimus paar suuremat metsade ostu-müügi tehingut – SCA ostis omale Hiiumaal ja Saaremaal ca 10 000 ha metsa [12] ning Graanul Invest kontsern ostis omale ca 700 ha metsa, mis kuulus eelnevalt Eesti Skogssällskapet AB [13]. Teise suure investeeringuna ostis Graanul Invest omale USAs puidugraanulitehase Texas Pellets pankrotivarad. [14]
P.S!
Kõige viimasena võib välja tuua kõige olulisema uudise just üksikisiku vaatnurgast. Nimelt valmis Briti teadlastel uuring, mis selgitas välja, et tervisele on kasulik veeta vähemalt 2 tundi nädalas looduses. [15] Nii, et nüüd tuleks kõigil ilusat suve ära kasutada ja võimalikult palju looduses viibida.
Viited:
[1] https://www.err.ee/944606/kuuse-kooreurask-teeb-tanavu-palju-kahju
[2] https://lounapostimees.postimees.ee/6703391/uraskite-rohkus-valmistab-metsameestele-muret
[3] https://www.ohtuleht.ee/962457/metsamehed-mures-parast-pouast-suve-havitab-kooreurask-kuusemetsi
[4] https://virumaateataja.postimees.ee/6699610/rakvere-linn-kuulutas-uraskitele-soja
[7] https://www.eramets.ee/metsandusuudised/turismiettevotjad-kusivad-ministrilt-raierahu/
[12] https://www.aripaev.ee/uudised/2019/06/03/rootsi-suurfirma-ostis-10-000-hektarit-eesti-metsa
[13] https://www.eramets.ee/metsandusuudised/graanul-invest-ostab-rootslastelt-700-hektarit-eesti-metsa/
[14] https://jarvateataja.postimees.ee/6685470/graanul-invest-ostis-usa-pelletitootja-pankrotivarad
[15] https://novaator.err.ee/953019/kaks-tundi-nadalas-looduse-rupes-on-tervisele-hea
