Tulu ilma raiumata
Startupid ehk iduettevõtted on Eestis viimase kümnendi jooksul teinud meeletu tõusu ja saanud oluliseks majanduse osaks. Metsandus seevastu on üks pikima ajalooga tegevusvaldkondi, mida seostatakse enamasti vana majandusega. Metsanduses ja puidu kasutamises toimub siiski ka koguaeg innovatsioon ja sealhulgas saavad mitmed uuendused alguse Eestist kui metsariigist. Näiteks on hiljuti tekkinud maaomanikele lisatulu teenimise võimalus seoses uute metsade rajamisega, ehk uusmetsastamisega. Mittemetsamaale puistu rajamisega seotakse atmosfäärist täiendavat süsihappegaasi ja sellega heastatakse osaliselt inimkonna mõju kliimasoojenemisele. Hiljuti Eestis ja ka mujal maailmas tekkinud iduettevõtted võimaldavad selle positiivse mõju tekitamise teenusena, ehk süsinikukrediitidena, maha müüa isikutele kes soovivad oma keskkonnamõju vähendada. Maaomaniku jaoks on eelis selle juures, et raha saab laekuda iga aasta vastavalt juurdekasvule ja sellest tulenevale süsiniku sidumisele, mitte alles aastakümnete pärast, nagu raiete puhul. Seejuures ei vaheta süsinikukrediitide tekitamise juures maa omanikku ja ka mets jääb kasvama. Metsa kasvatamine ja majandamine on hetkel üks mõistlikumaid ja kiiremini rakendatavaid tegevusi kliimamuutuste leevendamise valdkonnas.
Teine raieid ja kinnistu müüki mitte-eeldav tuluvõimalus on tekkinud Eestis kaasikute omanikele. Ettevõtted on hakanud pakkuma võimalust sihipäraselt kasvatada musta pässikut, ehk Chaga seent, võimaldades seeläbi samuti arvestatavat tulu võimalust. Tulude aspekti kõrval ja sellega kooskõlas on oluline kasvatada ka liigi- ja elurohket metsa toetudes heale metsakasvatustavale. Euroopa Liit on välja arendamas isegi ökosüsteemi teenuste (nagu näiteks puhas õhk või matkamise võimaluste olemasolu) rahalisse vääringusse tõlkimist mida järgnevatel kümnenditel tasustama asutakse. Nii, et tulevikus saadab majanduslik edu eelkõige neid metsaomanikke, kes tegutsevad keskkonna- ja kliimasõbralikult.
Uued puidu väärindamise võimalused
Juhul kui metsa raiutakse, on mõistlik anda puidule kõrgeim võimalik lisandväärtus ja teha seda seejuures kodumaal. Puittoodete abil on iduettevõtted hakanud asendama näiteks plastikust mullikilet, kangaid, mõningaid toiduaineid ja isegi akude koostises kasutatavaid süsinik-elektroode. Puidukeemia jätkusuutlik kasutamine võimaldab vähendada sõltuvust naftast.
Puidust mullikile alternatiiv. Foto: https://raiku.co/
Puidust kangas, https://www.kuura.io/
Mets kui tuule-elektrijaam
Senini on elektrituulikuid paigaldatud eelkõige rannikule, ning metsa on vaadatud kui takistust, kuid tehnoloogiline areng on viinud aga selleni, et tuulikute kõrgused (200 m ja rohkem) võimaldavad neid juba peagi Eesti metsade kohale paigaldada. Mets saab tuuliku ümber edasi kasvada ning tuuliku liikuvad osad on nii kõrgel, et ainult vähesed linnud lendavad nii kõrgele. Rohkem tuule-energia tootmist riigis tuleb igati kasuks ka metsadele ja puidu väärindamisele – puitu ei ole vaja enam niipalju energia saamiseks põletada ja tuulikute ümbruses olevate maaomanike peamine tulu tuleb tuuleenergia tootmisest, mitte puidu müügist.
Planeet Maa heaks on parim kui käime metsaga jätkusuutlikult ümber ning metsade pindala suureneb taas. Vestman grupi ettevõtted on 25 aastat metsa- ja põllumaaga tegelenud ning otsinud aja jooksul üha enam võimalusi, kuidas keskkonnahoidlikult tegutseda. Kui ülaltoodud teemadega seoses tekkis küsimusi, võta julgesti ühendust info@vestman.ee.
