Võta meiega ühendust : +372 433 6570
Passiivsest metsaomanikust teadlikuks metsamajandajaks

Passiivsest metsaomanikust teadlikuks metsamajandajaks

Viimasel ajal on seonduvalt metsandusvalkonnaga kõlapinda leidnud mitmed teemad- metsade majandamine lähtuvalt uuendustega metsaseaduses, raietegevuse mõju linnustikule ning ebaeetiline äritegevus metsandusmaastikul.

Maakatastri ja kinnistusregistri 2015.aasta andmetel on kuulub Eestis füüsilistele isikutele 65% erametsamaast.[1] Kindlasti on selle ca 107 tuhande eraisikust metsaomaniku seas ka neid, kes oma metsakinnistu seisukorda ei jälgi ning ei mõlguta mõtted metsa või raieõiguse müügist, kultuuride uuendamisest või hooldustöödest metsas.

Elavnenud diskussioon ning erinevatest meediakanalitest tulenev metsandust puudutav uudisvoog võib aga nii mõneski valdkondlikult passiivses metsaomanikus tekitada kõrgendatud huvi juurelda oma metsakinnistu käekäigu ja sellega seonduvate edasiste plaanide üle.

Metsaseadus ütleb, et metsaomaniku kohus on jälgida oma metsa seisundit ning kaitsta metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Seaduse täitmine on kodaniku kohus ning loomulikult ei soovi ükski erametsaomanik, et tema metsaomandi seisukord ja seeläbi ka väärtus liiguks negatiivses suunas, kuid kas metsamajandamise näol on tegemist valdkonnaga, milles iga metsaomanik suudab tegutseda asjatundlikult?

Mets ei ole kaugeltki mitte ühetaoline varieerudes kasvukohatüüpide, liigilise koosseisu, puude vanuse ning muude tunnuste lõikes. Metsandusvaldkonnas võhikul võib olla keeruline spetsiifilistes metsandusterminites orienteeruda ning oma metsa seisukorra õigeks hindamiseks on mõistlik küsida sellekohast nõu spetsialistidelt.

Metsa korraldamine tähendab metsa inventeerimist ning metsamajanduslike tööde planeerimist[2], mille osas toetab erialalise ettevalmistuseta metsaomanikku metsamajandamiskava. Metsamajandamiskava aitab omanikul saada ülevaate oma metsa omadustest, varust ning seisukorrast, samuti on kavas toodud soovitused metsa heaperemehelikuks majandamiseks.

Isegi sel juhul, kui metsaomaniku soov ei ole metsast raie näol tulu teenida, võib olla seda metsa hea seisukorra hüvanguks vajalik teha. Metsamajandamiskava toob metsa hooldamiseks välja õiged võtted metsa hooldamiseks, mille alla käivad mitmed erinevad tööd nagu näiteks hooldusraied, maaparandus, metsakaitse, metsa uuendamine.

Erametsaomanikud saavad oma metsa seisukorra hindamiseks ning metsahooldustöödeks taotleda ka toetusi[3]- siit tasuks leida motivatsiooni võtta passiivse metsaomaniku asemel aruka metsaomaniku positsioon, tegeleda oma metsaga ning kasvatada selle väärtust nii investeeringuks kui pärandiks tulevastele põlvedele!

[1] http://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2013/01/erametsaomandi_struktuur_ja_kasutamine_2015.pdf lk 11

[2] https://www.riigiteataja.ee/akt/106072017004?leiaKehtiv §11 lg 2

[3] http://www.eramets.ee/toetused/

Sulge menüü