Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Oma kõlvikulise koosseisu poolest jaguneb maatulundusmaa laias laastus kaheks – haritav maa ehk põllumaa ning metsamaa.

Arvestades turuolukorra muutumist, on enam hakatud oma maatulundusmaa turuväärtust selgitama.

Miks maatulundusmaad hinnata?

Kui varem pangad maatulundusmaad laenu tagatisena üldjuhul ei aktsepteerinud, siis nüüd on ajad muutumas. Varem said põllumaa tagatisel krediidiasutustest laenu vaid põllumajandustootjad/omanikud, nüüdseks aga on laenusaajate ring laienenud. Maatulundusmaad hinnatakse turuväärtuse määramiseks laenu tagatiseks, tehinguhindade leidmiseks, kohtutäituritele õiglase väärtuse leidmiseks, enampakkumise alghinna määramiseks, ettevõtete finantsaruandluse tarbeks. Vajadusel hinnatakse maatulundusmaad panga jaoks ka lisatagatise määramiseks.

Mis määrab maatulundusmaa turuväärtuse?

Maatulundusmaa hindamise juures on määravad mitmed tegurid. Metsamaa puhul määrab turuväärtuse suures osas kasvava metsa tagavara kinnistul, kinnistu suurus ja mullaviljakus ehk kasvukohatüüp ning seejärel asukoht suurte teede suhtes. Põllumaa puhul on aga tähtsaimaks turuväärtust määravaks teguriks mulla viljakus ehk boniteet, seejärel põllumassiivi suurus ja asukoht suuremate põllumajandustootjate suhtes.

Kui elamu- ja tootmiskruntide puhul on reegel, et mida suurem maatükk, seda odavam ruutmeetri turuväärtus, siis põllumaa puhul on vastupidi: mida suurem ja kompaktsem põllumassiiv, seda parem on harida ning seda suurem on hektari turuväärtus.

Maatulundusmaa hindamisel on veel üks oluline tegur, mis tuleneb omavalitsuse üldplaneeringust. Kui üldplaneering näeb ette maatulundusmaa sihtotstarbe muutmist elamu-, tootmis- või ärimaaks, siis tõstab see oluliselt maa turuväärtust.

Talude s.o. hoonestatud maatulundusmaade, puhul hindame kinnistut osadena: hoonestatud osa koos õuemaaga eraldi, haritav maa eraldi ja metsamaa koos kasvava metsaga eraldi ning saadud tulemused summeerime. Sellise metoodikaga hinnates on tulemus palju täpsem ja kuna sageli on kogu talu tervikuna raske müüa, siis saame ühe hindamisega ühtlasi teada talu erinevate osade turuväärtuse.

Kus oma maatulundusmaad hinnata?

Kui elamispinna ja äripindade hindamisega tegelevad paljud kinnisvarafirmad, siis metsamaade ja põllumaade hindamisega puutuvad kinnisvara hindajad vähem kokku.

Vestman Grupi ettevõtetel, mille hulka kuulub ka Vestman Kinnisvara, on pikaajaline kogemus maatulundusmaade hindamisel. Samas pakutakse ka haldamise, arendamise, harimise ja vahendamise teenuseid. Lisaks on Vestmanil

kompetents kinnisvara hariliku väärtuse leidmiseks sundvõõrandamise seaduse mõistes.

Oma maatulundusmaa turuväärtuse välja selgitamiseks on oluline leida kogemustega hindaja, kes orienteerub muutuval kinnisvaraturul.

Soe leib  ahjust, õhk täis armastust ja mugav voodi.
Tule proovi ja sa tahad veel!

Selline on Luhtre turismitalu moto

Sel teisipäeval olid Pärnu Vestmanlased kutsutud Märjamaa lähistele Luhtre turismitallu tenniseväljaku ja rannavõrkpalliplatsi avamispeole. Kutse peole saime seetõttu, kuna kevadel tegin Luhtre talule eksperthinnangu ja koostöö oli mõlemale osapoolele väga meeldiv. Pererahval oli plaanis siis tenniseväljaku ehitamine ja hinnangut vajati pangalaenu saamiseks. Seega andsime oma väikese panuse pererahva unistuste täitumisele.

Avamispidu oli tore ja ka ilm soosis pidulisi. Pakuti erinevaid puuvilju ja kokteile erinevatest puu- ja köögiviljadest ehk mikse (ilma alkoholita) – fantastiline maitseelamus. Taluperenaine Marje pakkus väga maitsvat šokolaaditorti. Vahepeal oli aega ka sportlikule tegevusele – selgus, et tennisemängu on tõesti vaja eelnevalt harjutada!

Järgnevalt väike lühitutvustus Luhtre talu kohta.

Talu on tegutsenud juba aastaid, 2007. aastal võitis parima turismitalu tiitli Eestis.

Rehemajas asuvas söögisaalis saab pidada sünnipäevi, pulmi ja muid üritusi (kokkutulekuid). Ruumi ca 60 inimesele. Teenindus on niisugune nagu pererahvas tahaks, et neid endid teenindatakse, toidud valmistatud  retseptide järgi aastast 1924, kui vanaperenaine veel kodunduskoolis käis. Toiduained, mis kasvanud põllul, kasvatatud ilma keemiata. Piimatooted saadud siitsamast külast. Metsloomaliha toob peremees ise metsast. Talu juurde kuulub saunamaja välibasseiniga, mis soojadel suvekuudel on siinkandis väga värskendav, talvekuudel jällegi karastav. Külalistemaja on ehitatud inspiratsiooniga, mis on kaasa toodud reisidelt üle kogu maailma. Korraga saab ööbida tubades 30 inimest. Suvel on mõnus aega veeta väljas, kas grillides grillkojas, tantsides välitantsuplats või kiikuda kiigeplatsil. Kultuuriinimesele pakub huvi talumuuseum, sportlikule ja tegusale inimesele viburada või metsarada.