Homme 7. veebruaril kell 5.46 algab maa roti aasta. Feng Shui järgi  peaks algava aasta märksõnadeks olema uue algus, vara, kinnisvara, juhtimine, kokandus. Et maa roti aasta meile häid võimalusi looks, tasub uus vastu võtta austusega, Idamaade traditsiooni järgi tähistatakse uue aasta algust lausa paar nädalat.

Kas teadsite kuidas rott nimekirja tippu sai, mina veel ei teadnud, kuid juhtusin hiljuti lugema üht muinaslugu Äripäeva Visioonist.

Nimelt pani selle 12 loomalise järjekorra paika üks valitseja Yu Di, kes kutsus kõik loomad enda juurde.Tol ajal olid veel rott ja kass suured sõbrad. Kass, suur magaja, palus rotil end äratada kui valitseja juurde minek käes. Rott aga ei teinud seda.

Miks just need loomad- keegi ei tea, kuid rotil õnnestus isegi härjast ettepoole saada. Kui rott koju tagasi jõudis ja kass pärima hakkas, miks ta teda ei äratanud vastas rott lihtsalt “Unustasin.” Seepeale püüdis kass roti kinni ja näris tal kõri läbi. Tollest ajast saati ongi kass ja rott surmavaenlased.

Võtkem siis uus aasta austusega vastu.

Täna hommikul tuli meie kontorisse pakike raamatutega “Roheliseks kasvamine”. Kuna teema on  nii Vestman Grupis üldiselt, kui ka meie väikses seltskonnas väga populaarne siis algatas see sündmus päris korraliku diskussiooni ökoloogilise elamise teemal.  Samal ajal oli üks meie kolleegidest tagasi jõudnud paarinädalaselt suusapuhkuselt Läänemere tagant.

Diskussiooni peamine märksõna oli, et sportimine on eböoloogiline tegevus. Heaks näiteks saime tuua oma kolleegi. Selleks, et kaks nädalat suusatada, pidi ta ette võtma sadade kilomeetrite pikkuse reisi autoga, milleks kulus kindlasti kümneid liitreid naftat.  Suusamõnude nautimiseks rentis ta kallihinnalise varustuse, mille valmistamiseks oli samuti kulutatud tohutul hulgal energiat. Rääkimata veel energiast, mis kulus suusaradade valmistamiseks ja korrashoidmiseks.

Aruteluga  jõudsime järelusele, et sportimine, kui selline meie tänapäeva mõistes, tuleks rohelist mõtlemist propageerivas ühiskonnas üldse ära keelata. Keskkonnasõbralik  sport eeldaks, et selle energia, mis me praegu sportides ja spordivarustuse tootmises lihtsalt ära kulutame võiks samal ajal suunata millesegi praktilisse.  Väga hea võimalus selleks on näiteks suusatamise asemel talvel hoopis metsa minna, et seal endale toasooja saamiseks puid saagida (käsitsi). Poleks enam vaja mõelda, kuidas jälle gaasiarved makstud saavad jne. Kas pole mitte absurdne?